Retsensioon tööle "Erinevad vaba tarkvara äri- ja arendusmudelid“.

Teema ajakohasus ja huvitavus.

Töö "Erinevad vaba tarkvara äri- ja arendusmudelid" haakub hästi STVK raames õpituga. Töö sisu täiendab loengu materjale ja annab ülevaate vaba tarkvara arendus ning äri mudelitest. Saadud teadmised on kasulikud ja laiendavad arusaamist IT maailma ühe osa toimimis printsiipidest.

Teema valdamine.

Autorid on vaba tarkvara mõiste selgitamisel lisaks definitsioonidele toonud välja vaba tarkvara peamised litsentsitüübid, mis aitab seostada mõistet reaalse eluga.

Töös selgitatakse põhjalikult vabatarkvara arendustsüklit, mille paremaks mõistmiseks kasutatakse oskuslikult võrdlust kommertstarkvara arendustsükliga.

Autorid on oskuslikult kasutanud erinevaid allikaid ärimudeli defineerimiseks ja selle antud teema kontekstis lahtimõtestamiseks.

Loogiline ülesehitus.

Autorid on töö ülesehitanud loogiliselt. Kõigepealt antakse ülevaade mõistetest: vaba tarkvara, vaba lähtekoodiga tarkvara, ärimudel. Seejärel selgitab ajalugu vaba tarkvara tekkimise tausta ja antakse ülevaade kasutatavtest projektidest ning arendusmeetoditest. Lõpetuseks analüüsitakse erinevaid vaba tarkvara ärimudeleid, mille illustreerimiseks viidatakse näidetele.

Allikate kasutus.

Allikatena on kasutatud erialaklassikuid. Samas viitamine ei ole läbi kogu töö ühtlaselt välja toodud. Mitmetes alalõikudes kasutatakse klassikute nimesid kuid puuduvad viited nende töödele. Alalõikudes: „Ajalugu“ - Bar ja Foge, „Vaba tarkvara arendusmeetodid“ – Abrahamsson jne.

Teksti ladusus.

Autorite töö on kergesti loetav. Siiski mõni lõik vajab toimetamist. Näiteks alapunktis „Teenusel põhinev mudel“ jääb kaudse mudeli erinevus põhimudelist kirjeldatud kujul segaseks ehki võib aimata, et ühel juhul pakuvad teenuseid tarkvara loojad, teisel juhul aga tarkvara loojatega mitte seotud isikud.

Loetavuse parandamiseks soovitan vaadata kogu töö üle keeletoimetaja pilguga. Lisan mõned näited: punkti „Koostööl põhinev mudel“ või „product specialist“ ärimudeli seletuse või alapunkti „Ärimudelite kaasnähtused“ lugemine ei ole keele viperuste tõttu sujuv.

Vormistus.

Avaleht ei anna lihtsasti loetavat ülevaadet tööst. Puudub tööd üldiselt kirjeldav alajaotis, viited töö autoritele ja kasutatud allikatele, puudub teemale vastav teema pealkiri, selle asemel viidatakse STVK kursusele.

Tööst parema ülevaate saamiseks ja vajaliku leidmiseks soovitan lisaks sisukorrale lisada avalehele navigeerimisvaate, mis aitaks kiiresti leida kõiki wikis kirjeldatut alajaotusi.

Teema kirjelduses esineb tingivat kõneviisi: „Alustuseks kirjeldaks lühidalt mis on vaba tarkvara ning seejärel käiks ükshaaval läbi erinevad ärimudelid ...“. Tingiva kõneviisi kasutamine viitab töö pooleli olemisele, töösse on sisse jäänud laused esialgsest kavandist.

Sisukord on laialivalguv ja vähe liigendatud, ei võimalda lihtsalt haarata kogu tööd. Samas kahel alapunktil on olemas lühikirjeldused, mis aitavad saada kiire ülevaate alapunktide sisust.

Avades alapunktid võib leida alapunkti kohase sisukorra, mis annavad ülevaate küll alapunktidest, aga ei ole piisavad kogu tööst tervik pildi moodustamiseks.

Avalehel häirib veel all servas olev paranduste/täienduste ajalugu, mis viitab töö pooleli olemisele ja omakorda ei tekita sisu vastu usaldust.

Alapunktidest tagasi sisukorda või järgmise alapunktini jõudmine on vaevarikas, sest puuduvad vastavad viited või juba ülal mainitud navigeerimine. Seetõttu on lugejal raske tunnetada töö terviklikkust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et töö "Erinevad vaba tarkvara äri- ja arendusmudelid" on huvipakkuv ja asjakohane. Töö puuduseks onebapiisav  vormistamine.

Veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast

Arvan. et 5-10 aastat on aeg, mille jooksul midagi murrangulist ei toimu, vaid näeme tavakasutuses lahendusi, mida täna siin seal proovitakse. Näiteks veebist on saanud uuendusmeelsemate kasutajate nii öelda operatsioonisüsteem. Ehki arvutusvõimsus mis on meie kodustes või kaasaskantavates seadmetes on tublisti suurenenud jäävad kaotajaks tänased arvuti kesksed rakendused ja kogu töö kolib veebi. Arvuti muutub üheks paljudest seadmetest, mille rolliks on pakkuda kasutajaliidest  veebis asuvatele rakendustele: suhtlemine, muusika kuulamine, saadete ja filmide vaatamine, video töötlemine, arenduskeskkonnad jne.
Keeletehnoloogia kasutuselevõtt avab uued võimalused veebi arenguks - veebirakenduste juhtimises võtab olulise koha sisse häälkäsklused. Veeb mõistab maailmas enam levinud keeli. Algab mitmekeelse interneti ajastu, tekivad kogukondlikud  ingliskeelsete teenuste analoogid Hiinas, Venemaal, Ladina-Ameerikas ja teistes riikides.
Trendikad äriettevõtted annavad omi tooteid veebis proovida, kusjuures simulatsioon on nii tõetruu, et näed kuidas uus ülikond sulle selga sobib, proovid uue auto mudeli sõiduomadusi erinevates ilmastiku tingimustes või avad auto uksi ning uurid salongi viimistlust.

Juhtumid manipulatsioonide ja pettuste vallast

Mulle on alati meeldinud uued versioonid Nigeeria kirjadest. Muidugi olen ma teadlik petuskeemist ja isegi veid hämmeldunud kuuldes, et seda sorti asjad ikka veel toimivad.
Minu jaoks üks kõige lahedaimaid lugusid oli järgmine:
Kiri Nigeeriast  teatas, et nende kosmoseagentuur tegi 90-te alguses koostööd Nõukogude Liidu vastavate institutsioonidega ja saatis ülesse oma kosmonaudi. Seoses NL-i lagunemisega aga juhtus nii, et Nigeeria kosmonaut olevat jäänud maalähedasele orbiidile salajasesse vene  päritolu Saljut kosmosejaama. Aastatega on kogunenud väga kopsakas palgaraha ning nüüd tuleks sugulaste palvel kosmoses veedetud neljateist aasta eest saadud palk mingitviisi välja võtta ja seltsimees kosmonaut maale tagasi tuua teenitud 15 miljoni dollari abil. Siin vajataksegi abi kirja saajalt, et väike sahkermahker skeem käima ajada ja raha sõbralikult vastavalt nähtud vaevale 80/20 laiali jagada, konksuks nagu alati on aga puuduolev "väike" summa, mis on vajalik sedavõrd raske finantstehingu korraldamiseks.

Teise manipulatsiooni võib ka naljakate kilda lahterdada, kuigi see oleks vägagi lihtsalt võinud ka meie peret otseselt puudutada.
Mäletatavasti "ärandati" omal ajal hanza.neti leht ja paluti klientidel oma paroolikaardi paroolid sisestada. Skeem oli iseenesest järgmine: petturite poolt kasutatav ründeprogramm kasutas ära mõnesid Windowsi turvaauke ning suunas meie koduse arvuti internetipanga asemel petturite poolt loodud võltsleheküljele, mis matkis oma kujunduselt internetipanka. Meid päästis petturite soov pisut nalja visata, sest liba hanza.net lehelt vaatas vastu kena telefoniteenindaja pisut tavapärasest suuremate kõrvadega - noh umbes nii nagu haldjaprintsessil mõnes muinasjutus. Kuigi võrdlus printsessiga võib olla ka veidi kohatu, sest printsesse ei sobi pildistada kui nende naeratusest juhtub  puuduma üks esihammas.

Möödunud nädalal avaldatud Tartlaste sajandi küberkuritegu.
Ka sellel juhul oli tegemist küllaltki lihtsa ideega: kleepida üle küberruumis asuvad reklaamid oma reklaamidega ja tekitada suures mahus vaatamisi. Samas oli selle skeemi ülesehitus tehniliselt siiski palju keerulisem kui eelpool kirjeldatud kuna sisaldas endas otsingutulemuste ja klikkide hõivamist.
Seegi skeem kasutas ära interneti kasutajate rumalust hirmutades pornosaidi külastajat suure ohuga kui viimane, ei lae koheselt viirusetõrjeprogrammi. Mida väidetavalt ka miljonid kasutajad tegid, andes niimoodi kontrolli oma arvuti üle kuritegeliku jõugu käsutusse.  

Moodle ja OpenShot projektide võrdlus.

Moodle on avatud lähtekoodiga internetipõhise e-õppekeskkonna loomise tarkvara, mis on litsenseeritud GPLv3 litsentsi alusel.

OpenShot on avatud lähtekoodiga video töötlemise tarkvara, mis on litsenseeritud GPLv 3 litsentsi alusel.

Mõlema projekti arenduse ülesseehitus on esmapilgul küllaltki sarnane: projekti veab peaarendaja, keda toetab põhitiim, arendust finantseeritakse annetustest.

Peaarendajaks on inimesed kes on tundnud puudust sobivast tarkvarast ja selle vajaduse rahuldamiseks käivitanud avatud lähtekoodiga arendusprojekti.

Mõlemat projekti arendatakse rahvusvaheliselt.

Lisaks Austraalias paiknevale põhitiimile tegutseb Moodle arendamisega veel Uus-Meremaal Catalyst teem ja Moodle rakendamise tiim Suurbritannias.

OpenShot arendustiim asub Ameerikas kuid projekti arenedes on sellega liitunud arendajaid erinevatest maadest s.h. Soomest.

Mõlema rakenduse tõlkimisesse kaasatakse vabatahtlikke kellele ei esitata nõudeid programmeerimisalaste oskuste osas, vaid kriteeriumiks on keeleoskus.

Moodle puhul on põhjalikult kirjeldatud arenduse käigus loodavale koodile kehtestatud nõuded. 

OpenShoti arenduse käigus loodavale koodile kehtestatud nõuded on avalikult kirjas üldisel tasemel: põhineb Python, GTK, ja MLT raamistikul, samas on selgelt põhjendatud miks tehti sellised valikud.

Mõlema projekti versiooni uuenduste väljaandmiseks ei ole fikseeritud ajagraafikut.

Moodle arendamisel lähtutakse enamasti järgmistest põhimõtetest:

1. uue idee puhul vaadatakse kas see on juba roadmap'is ja kas mõni arendaja juba sellega ei tegutse. Oluline on saada teistelt arendajatelt kinnitus, et idee on väärtuslik.
2. Luuakse Moodle Docs wikis uus lehekülg, kus kirjeldatakse idee, andmebaasi tabeli disain ja võimalusel GUI.
3. Ideele küsitakse Moodle foorumis kasutajate võimalikult laiapõhjaline tagasiside, mille põhjal täiendatakse ideed kuni enamik tagasiside andjatest leiab funktsionaalsuse vajalikuna.
4. Arendaja loob Moodle trakimise süsteemis endale arendusülesande, lisab endale või jagab tiimile laiali alamülesanded kronoloogilises järjestuses.
5. Koodi arendamine Moodle repositooriumis
6. Alametappide valmimisest antakse testijatele ja huvilistele teada trakkimise süsteemis. Läbi Moodle kasutajate foorumi kaasatakse võimalikult palju testijaid.
7. Vigade parandamine ja vearaportitele vastamine.

OpenShot arendamise sammud ei ole täpselt teada, kuid toimib põhimõte – kõik tegevused (k.a. kasutatavate raamistike ja programmeerimiskeelte valikud) kirjeldatakse blogis, kusjuures pööratakse suurt tähelepanu kasutajate tagasisidele, seda nii uute ideede kui ka teostatud funktionaalsuste osas.

Moodle ja OpenShot arenduse põhiline erinevus tuleneb arenduse suurusest. Moodle on kasvanud suureks, kätkeb endas mitmeid tiime ja vajab rohkem reguleerimist. 

OpenShot see vastu keskendub ühe asja väga hästi tegemisele, tiim ei ole liialt suur, omab selget motivatsiooni luua lihtne, töökindel ja piisavalt võimekas video töötlemise tarkvara ja seetõttu ei vaja nii palju reguleerimist.

Raymondi Hacker-HOWTO

Eric S. Raymond Hacker-HOWTO kirjeldab häkkerite suhtumist nende igapäeva tegemistesse, ümbritsevasse maailma ja teadmistesse mida üks häkker vajab. Samuti leiab sealt praktilisi juhiseid kuidas saada häkkeriks.

Asudes lugema Raymond Hacker-HOWTO-d ei osanud sellest eriti midagi arvata. Pigem oli minu suhtumine tõrjuv, arvasin eest leidvat kirjelduse vastandumisest pärismaailmaga ja ei midagi mõtlema panevat. Kas mu eeldused olid petlikud saad teada kui viitsid edasi lugeda.

Ok. Algatuseks tegi autor selge vahe sisse häkkerite ja kräkkerite vahel ja andis ühemõtteliselt mõista, et viimastega ta ennast siduda ei lase. Ei midagi põrutavat, samas lihtsalt ja lühidalt asi äraseletatud.

Probleemid mis ootavad lahendamist. Eesmärk on ju üllas, kes ei tahaks omada oskaja probleemilahendaja kuulsust. Kuid siiski, mind paelus „probleemide lahendamise“ lõigus viide eneseusule ja õpivõimele. Need omadused on minuarvates ka päris elus väga olulised. Kas need on sihikindla tegevuse tulemusena arendatavad?

Mõttetera, et ühegi probleemi lahendamiseks ei peaks kulutama kaks või enam korda aega tundub igati mõistlik, eriti kui lugeda lisamärkust lahendusest õppimise ja asjade paremini tegemise kohta.

Kui jõudsin punktini, mis kirjeldas häkkerite vajadust teha omal vabal tahtel asju mis on igavad ja nürid jäin vist esimest korda teksti üle sügavamalt järgi mõtlema. Arvamus, et ühtegi mõtlemisvõimelist inimest ei tohi kunagi sundida igavasse olukorda tundus kuidagi väga omasena. Kas ma mitte ise pole viimasel ajal sellise vabaduse poole püüelnud? Informaatika õppiminegi sai selle pärast ettevõetud. Tundsin, et Eric S. Raymond kirjutab asjadest mis on elus olulised.

Ma ei ole kõigega nõus mida ta kirjutab näiteks suhtumisest ja kompetentsist: „Seetõttu pead sa õppima umbusaldama paljast suhtumist ja austama igasugust kompetentsi“. Jah, kompetents on oluline, kuid ainult kompetents ilma õige suhtumiseta ei toimi. Kompetents on asi mida mõtlev inimene õiges keskonnas arendab vabatahtlikult, kuid suhtumist ei muuda tihti miski. Võib olla ainult isiklikult läbi elatud piisavalt valus kogemus. Mitte sobiv suhtumine võib ärgitada protesti meelsust või nakkatab teisi meeskonna liikmeid.

Häkkeri põhioskuste peatükki ei näe põhjust pikemalt arvustada. Kui siis ainult, et Java sobib minu arvates päris hästi esimeseks programmeerimise keeleks. Lugesin 2-3 päeva internetis leiduvat juhist ja olen võimeline iseseisvalt lihtsamaid programme kirjutama. Tõsi, kunagi 80-date alguses õppisin keskkoolis Basicu nimelist keelt ja mõni aasta hiljem sai ülikoolis isegi paar korda TMS protsessoritele masinkeeles programmi kirjutatud.

Kokkuvõtteks leian, et Eric S. Raymond oma kirjatükis „Hacker-HOWTO“ kirjeldab lihtsate sõnadega asjadest, mis peaksid korda minema igale IT-ga lähemalt kokkupuutuvale inimesle. Ma arvan, et sõna häkker ja mõne vajaliku kompetentsi täiendamise-muutmisega on tema soovitused ülekantavad igasse valdkonda.

Tarkvara- ja sisulitsentsid

FreeBSD litsents on saadud BSD litsentsi lihtsustamisel, eemaldades reklaami ja muud BSD litsentsi piiravad klauslid. Seda vaba tarkvara litsentsi loetakse ühilduvaks GNU GPL litsentsiga.

FreeBSD litsentsi näol on tegemist vaba tarkvara nn. mitte-copyleft litsentsiga, mis tähendab, et FreeBSD litsentsiga tarkvara koodi võib kasutada ka piiratud õigustega või äritarkvara loomiseks.

Selle litsentsi eripära tuleneb tema äärmisest lihtsusest kuna tarkvara kasutust sätestab ainult kaks punkti, mille sisuks on, et FreeBSD litsents lubab tarkvara ja selle lähtekoodi kasutamist mis tahes eesmärgil muudetuna või mitte kui säilitatakse või taasesitatakse copyright märge ja igasuguste garantiide puudumise teade.

Litsents jätab koodiloojate otsustada kas nad soovivad koos tarkvaraga levitada selle lähtekoodi või mitte. Litsents sobib hästi tarkvara arendajatele, kes tahavad oma töö eest raha teenida. Litsents on mõeldud soodustamaks loodud tarkvara kommerts kasutusse võtmist kuna ei sea sellele mingeid piiranguid. FreeBSD litsents sobib hästi programmeerijatele, kes soovivad keskenduda tarkvara arendamisele ja ei taha tegeleda juriidiliste nüanssidega, mis võiksid piirata loodud tarkvara mis tahes moel kasutamist.

FreeBSD litsentsiga vaba tarkvara sobib kasutatamiseks pikaajalistes uurimus või arendusprojektides, mille arenduskeskkond on ajas muutuv ja soovitakse hoida sellega seotud kulud nulli lähedased ning kui soovitakse jätta avatuks võimalus loodud tulemuse juriidiliselt lihtsaks kasutamiseks ärieesmärkidel tulevikus.

FreeBSD litsentsi põhiliseks erinevuseks võrreldes GPL litsentsiga, mis on eelkõige mõeldud avatud koodiga tarkvara kaitsmiseks äritarkvarana kasutusele võtmise eest, on võimalikult minimaalsete piirangute seadmine tarkvara edasisel kasutamisel. See võimaldab FreeBSD litsentsiga tarkvaral jääda avatud koodiga tarkvaraks või kasutada seda arendatava äritarkvara kosseisus vastavalt arendajate vajadustele.

Hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule

Hinnangu andmiseks autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule toon välja kaks näidet, mis minu arvates ei teeni enamiku autorite ega ka tarbijate huve.

Suurfirmade vaheline patendivaidlus nutitelefonide ja tahvelarvutite vallas.

Minu arvates on Apple algatatud pantendivaidlusete taga soov kaitsta oma turupositsiooni nimetatud kaubaturgudel. Selline monopolistlik lähenemine, mille eredamaks näiteks on ekraani luku eemaldamisel kindlate näpuliigutuste patenteerimine, kahjustab ettevõtete vahelist konkurentsi ja pidurdab valdkonna arengut. Ma ei pea õigeks, et on tekkinud terve ärivaldkond, milles tegutsevate firmade ainsaks eesmärgiks on kõikvõimalike tehnoloogia patentide kokkuostmine ja nende omamiselt kasumi teenimine.

Minu arvates peaks patent tagama lahenduse loojate huve, see tähendab, et võimalust teenida loodud lahenduselt väärilist tasu. Tänases ärimudelis saavad patentidelt tulu patentidega hangeldajad mitte lahenduse loojad. Teiseks patendi eesmärgiks peaks olema uute kasulike lahenduste kiire ja laialdane kasutuselvõtt. Paraku näeme tänases lähenemises hoopis arengu takistamist ja piirangute seadmist.

Suurfirmade vahelisest patendisõjast kaotavad selgelt ka tarbijad, sest kui keelatakse teatud turgudel toodete turustamine, peetakse pikki kohtuvaidlusi, ostetakse tuhandeid vajalikke ja mittevajalikke patente kokku, siis paraku kõik need kulud kajastuvad ka toodete hindades.

Eesti muusikavideode YouTubest mahavõtmine autorikaitse ühingu eestvedamisel.

Teine näide peegeldab olukorda kus organisatsioon, mis on loodud autorite kaitseks on muutunud asjaks iseenesest. Sest mille muuga võib seletada olukorda kui muusikud, soovides koguda tuntust laadivad oma videod YouTubesse ülesse ja EAÜ võtab need vastu muusikute tahtmist sealt maha. Tundub, et autorikaaitseorganisatsiooni olemasolu eesmärgiks on autorikaitseorganisatsiooni olemasolu mitte autorite kaitse.

Autorikaitseühingu väide: „Artist ei adu, et on õigused lepinguga ära andnud kollektiivse esinemise organisatsioonile“ on minu jaoks kummaline kuna ei väljenda oma liikmete kaitsmise huve. Vastupidi, selline väide näitab üleolevat suhtumist organisatsiooni liikmetesse ja nende vajadustega mitte arvestamist.

Kokkuvõtteks arvan, et autorikaitse ja intellektuaalomandi käsitlus on aegunud ja ei käi ühiskonnas toimuvate muutustega kaasas.

Vaba tarkvara kui oluline eeldus - minu kogemus Ubuntu kasutamisel.

   Minu esmane kokkupuude Linuxiga oli aastal 2000 kui soetasin oma esimese kodu arvuti.

Vaba tarkvaraga seotud põhiõigustest ei teadnud ma tollajal midagi. Mõte võtta kasutusele Linux lähtus ratsionaalsest vaatepunktist kuna leidsin, et mõistlik on osta piisavalt hea riistvaraga arvuti ja kulutada minimaalselt, kui üldse, tarkvarale.

   Esmane kogemus jäi siiski üsna pealiskaudseks kuna MS Windowsi kasutajana tundus Linuxi maailm päris keeruline, eriti kui arvestada seda, et kodusest arvutist sai ka abikaasa üks olulisi töövahendeid.

Uus huvi tekkis aastal 2007 seoses Ubuntu arenguga. Tahtsin proovida kas ma saan kogu oma vajaliku koduse arvutikasutuse viia Ubuntu peale. Sai küll, Ubuntu tundus piisavalt intuitiivsena ja kui oma mõistusest puudu jäi sai internetist otsides probleemidele abi.

  Vaba tarkvaraga seotud põhiõigustest lähtun Ubuntu kasutusel peamiselt õigusest kasutada Ubuntut mistahes eesmärgil.

  Ubuntu puhul meeldib, et internetis leidub väga palju erinevaid rakendusi, millest suur osa on samuti vaba tarkvara. Vaba tarkvaralisi rakendusi kasutades olen ehitanud koduse meediaserveri, ning tegelenud video töötlusega.

Kõik see on huvilise jaoks küllaltki käepärane, kuid siiski nõuab tahtmist ja soovi tegeleda tarkvara seadistamisega. Tunnen käsurel ennast päris hästi ja ei kujuta ette, et peaksin seadistamise juures kasutama mingeid GUI põhiseid juhendeid – see oleks kohmakas ja aeganõudev.

   Seni olen Ubuntu 6-kuulise uuendustsükliga kaasas käinud. Tundub põnev saada iga poole aasta tagant uus operatsiooni süsteem arvutisse. Iga uue Ubuntu versiooni paigaldus on läinud küll lihtsamaks, aga siiski nõuab tahtmist tegeleda seadistamisega.

   Minu jaoks on Ubuntu kasutusel siiski ka kaks piirangut:

Esiteks ei ole saanud täielikult üle minna Ubuntule tööarvutis kuna alati on leidunud mõni oluline rakendus, mis töötab korrektselt ainult Windowsi keskkonnas. See tõttu olem pidanud jääma nn dual boot lahendusele.

Teiseks on raske sundida minna Windowsilt üle Ubuntule pereliiget, kelle jaoks on arvuti eelkõige Word tekstiredaktoriga töövahend ja kes töötab haridusasutuses, kus lisaks Windowsi olemasolule on vast kuuldud iPhonest ja iPadist kuid mitte Linuxist.

Kokkuvõtteks võibki öelda, et vaba tarkvara kasutamise propageerimisel või piiramisel on määrav roll koolis või töökohal kehtestatud tarkvara poliitikal.

Virtuaalmaailmad

  Minu virtuaalmaailma kogemus on senini piirdunud vaid teiste muljete kuulamisega.
 "Esmakohtumine" Second Life keskkonnaga leidis aset umbes 2 aastat tagasi kui juhtusin raadiost kuulama kuidas Daniel Vaarik ja Välisministeeriumi asekantsler Marten Kokk (nime osas võin ka eksida) rääkisid õhinal Eesti Saatkonna avamisest virtuaalmaailmas, et see on Eesti e-arengu looginine samm ja et oleme maailmas vist kolmas riik kes saatkonna avamiseni Second Lifes on jõudnud. Arutelu Second Life keskkonna kui uue suhtluskeskkonna üle oli põnev ja kuulasin seda huviga. Samas ei pidanud ma vajalikuks tõtata arvuti taha ja luua endale Second Lifes konto.
   Hiljem on mul olnud mitmeid võimalusi küsida inimestelt otse, kes ise reaalselt Second Life keskkonnas toimetavad, nende muljeid.
Tehnoloogia huvilised ise seisvad uudistajad on väitnud, et tundsid ennast virtuaalmaailmas üksikuna ja eksinuna. Arvan, et see peegeldab pärismaailma kogemust kui inimene satub ootamatult võõrasse kultuuri keskkonda ilma et ta tunneks kedagi või oleks selle kultuuri tavade ja käitumisnormidega varem tutvunud.
   Olen kuulnud ka teistsugust näidet ühelt õpetajalt, kes oli Second Lifega kokkupuutunud mingil koolitusel. Tema arvas, et on väga värskendav peale pikka väsitavat tööpäeva heita diivanile, avada arvuti ja sukelduda virtuaalmaailma. Ei ole mingit vajadust minna kesklinna kohvikusse, vaid palju mugavam paik inimestega kohtumiseks ja suhtlemiseks on Second Life.
Paraku ei ole ka need vestlused lõppenud sellega, et minus on tekkinud soov Second Life ise järgi proovida.
   Tahan välja tuua veel üht liiki virtuaalmaailma kogemuse - selleks on kino. Minu jaoks on muljet avaldanud kaks filmi: "Matrix" ja "Surrogaadid". Need filmid kujutavad ajajärku kus inimesed elavad isoleeritult, kogu suhtlus ja elu käib arvutite poolt loodud virtuaalmaailmas. Kui "Surrogaatides" kasutavad inimesed virtuaalmaailma kõigeks, mida on vaja teha väljaspool kaitsvaid koduseinu, samas "peale tööd" on kodus siiski päris elu säilinud, siis "Matrixis" on nn esimene elu inimestelt täielikult ära võetud.
   Arvan, et fantastikal on oma koht tulevikust jutustamisel ja minu laps ei tunne ennast mõnes virtuaalmaailma keskkonnas üksiku ning eksinuna, kuid loodan siiski, et esimene maailm säilitab oma koha ja filmides kirjeldatu aitab meil paremini näha virtuaalmaailmadega kaasnevaid ohte ja hoiduda nende realiseerumise eest.

Folksonoomia näited

Märgendamine toimib päris hästi uudiste blogides, näitena võib tuua Kohviku  kust leiab siltide abil kiirelt hetkel huvi pakkuva teema. Samuti toob sildipilv selgelt esile lugejate seas kõige popimad jututeemad: ajakirjandus, poliitika, kuulsused, suhted.

Minu arvates märgendamine ei sobi väga hästi toote ülevaateid tegevale veebilehele. Ühe näitena toon LED televiisorite ülevaateid tegeva lehe http://www.ledtvreviews.co.uk/ . Lehel on küll sildid olemas, kuid kasutajana pigem soovin uurida mõnda kindlat televiisori mudelit mitte ajaviiteks leida mõnda põnevat toote kategooriat . Lisaks on sellel konkreetsel lehel sildid peidetud kuhugi kaugele lehekülje alla serva ja ei hakka lehekülge külastades hästi silma.

Lõpetuseks toon veel ühe näite hästi toimivast sidlistamisest. Folksonoomia kasulikust internetis tunnetan enim gmailis oma e-kirju sildistades ja hiljem soovitud kirja sildi järgi otsides.

 

Wiki-maailm

  Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusele: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" vastates pean tõdema, et Wikipedia on koht kust enamasti alustan oma otsinguid kui soovin saada ülevaadet mõnest minule huvi pakkuvast, aga võõrast teemast. Päris tihti on selleks teemaks tehnoloogiaga või mõne kohaga/riigiga seonduv. Kuna teen seda uuesti ja uuesti, siis võib öelda, et olen teenusega üsna rahul. Siiski tuleb pähe paar asja, mis võiks veelgi paremini olla.

   Esiteks, lugedes mõne nime taha peituva märksõna kohta seletusi olen vahest mõelnud, et artikli kõrval võiks kuvada viite sama märksõna kasutamise kohta teistes valdkondades. Muidugi valdkondi, mida kuvada tahaks ise määrata. Tehes alles otsingut pakub Wikipedia välja erinevaid valikuid samast märksõnast, samas seos valdkonnaga tuleb ise ära tunda.

  Teine ja olulisem täiendus puudutab eestikeelset Wikipediat. Kasutan seda suhteliselt harva kuna mind huvitavatel teemadel, nagu näiteks tehnoloogia on seal enamus artiklid väga „punased“ või teema üldse puudub. Arvan, et Wikipedias kui puudub märksõna kohta artikkel võiks olla kõrval viide teises keeles Wikipediale kus vastav artikkel on piisava põhjalikusega kirjeldatud. Selline uuendus teeks eestikeelse Wikipedia minu jaoks atraktiivsemaks.

Blogimise motiivid

Igal blogijal on tõenäoliselt oma põhjus ajaveebi pidada, samas võib leida palju sarnase motiiviga blogijaid. Allpool toon mõned näited.

Üks levinud motiive on kokkamine ja retseptide jagamine. Kokkama või  Ise tehtud. Hästi tehtud. Olen tegelikult seda laadi kirjutisi aegajalt juhtunud internetist lugema, kuid pole kunagi mõelnud selle peale, et tegemist tüüpilise ajaveebiga.

Oma koduse Eesti mätta otsast vaadates tuleb koheselt ette veel kaks motiivi ajaveebi pidamiseks.

Esiteks Poliitika ajamine. Tallinna linnapea blogi | Eesti loetuim poliitblogi – isegi blogi nime kasutatakse poliitika ajamiseks.

Teisena meenub kuulsuse ja tähelepanu vajadus Inno ja Irja Tähismaa blogi kus sarjatakse Valitsust või muidu tuntud tegelasi.

Eriala blogid, kus vastava ala spetsid omavad väljundit peas ringikeerlevatele mõtetele. Enamasti räägitakse teemadel, mis pakuvad eelkõige huvi sama erialaga tegelevatele inimestele, kuid tihti vaadeldkse ka ühiskonnas toimuvaid protsesse läbi eriala prisma, näiteks

Keeletoimetuse blogi või Tehnika Blogi

Või lausa firmade endi blogid eks ikka selleks, et oma teenuseid promoda, näiteks Elioni Digitark või PHOTOPOINTI – AJAVEEB.

Muidugi leiab seda tüüpi blogidest lisaks otsesele promole nii tarka nõuannet kui ka arvamusliidrite hinnanguid uutele toodetele.

Üheks omanäoliseks motivaatoiks on soov võidelda blogi abil ühiskonnale probleeme tekitavate pahedega, näiteks alkoholi kättesaadavuse piiramise eesmärgil peetakse Alkoholireklaamivalve Blogi mis valvekoerane reageerib alkoholitootjate igale katsele hiilida alkohoolsete jookide promomisel seaduse hallidel aladel.

Lõpetuseks toon ühe blogimise motiivina välja soovi läbida kursust „Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad“. Võib oletada, et kui uurida meilt, üliõpilastelt, täpsemalt käesoleva ajaveebi pidamise motiive, siis saame hulga erinevaid vastuseid, alates ainepunktide teenimisest või sotsiaalvõrgustike kohta uute teadmiste omandamisest kuni soovini omi mõtteid jagada või lihtsalt katsetada lahedat teenust internetis.

Sotsiaalsed võrgustikud

Matt Webb on ühe Stewart Butterfieldi ajaveebisissekande põhjal iseloomustanud sotsiaalset tarkvara erinevate faktorite kaudu. Järgnevalt analüüsin Matt Webb'i faktorite paikapdavust Facebooki näitel :

• Identiteet – Facebookis kasutatakse avatarina enamasti mõnda toredat pilti endast ja esinetakse pigem oma pärisnime all. Samas on ka neid kes enda pildile eelistavad mõnda tegelaskuju olgu selleks siis või vanaätt või multifilmi kangelane.
• Kohalolek – Facebookis on jaotus, mis näitab kes sõpradest on parajasti sisselogitud. See annab võimaluse alustada soovi korral vestlust.
• Suhted – Facebooki kasutajatel on võimalus kasvatada sõpruskonda sadade või isegi tuhandete sõpradeni, samas võid ka piirduda paarikümne hea tuttava ja mõne päris sõbraga mitte aktsepteerides sinu jaoks ebaoluliste inimeste sõbraks saamise soove. Sõpru saab koondada listidesse – lähedased sõbrad, pere.
• Vestlused – Facebook'is saab sõpradega kes on sisseloginud alustada kahepoolset vestlust.
• Rühmad – Facebookis on võimalik jagada sõpru rühmadeks, see aitab määrata kellega millist infot jagada, lisaks pakub Facebook ise välja automaatseid rühmi näiteks piirkonnapõhised jne.
• Reputatsioon – Facebook võib aidata luua reputatsiooni – näiteks kirjutad regulaarselt huvitaval teemal kasvatades samal ajal sõpruskonda kes tahavad sinu postitusi jälgida. Samas postitades avalikult sobimatut infot võid jätta endast digitaalse jälje, mis võib esilekutsuda lihtsalt pahameele tormi, aga viia ka töösuhte katkemiseni või koguni elukoha vahetuseni.
• Jagamine – jagada võib kõike: teateid -“üritus algab kell 20:00“, üleskutseid meeleavaldusel osalemiseks – nn. Araabia kevad, rüüstamisele mineku õhutamist – vandaalitsejad Londonis. Samas tüüpiliseks jagamise objektiks on pildid. Facebook tutvustab ennast kui sotsiaalvõrgustik mis aitab jagada sinu elu.
  
  Kokkuvõtteks võib öelda, et Matt Webb'i faktorid peavad paika ka Facebook'i puhul.

Võrgukogukonnad

Kogukonna taastuleku faktorite paikapidavuse analüüs.

Ubuntu kasutajate kogukond

Rohkem kui 12 miljonilise kasutajate arvuga Ubuntu kogukonna tekkimist ja arengut toetavad järgmised faktorid:

• Tehnoloogiline areng – Ubuntu põhineb Linuxi Debiani distributsiooni pakihaldusel ja kasutuslihtsuse eesmärgil tehtud kindlal programmi valikul. Samas saab kasutada kõiki Debiani pakette. Igapäevast kasutaja tuge pakub Ubuntu kogukond oma foorumis. Seega on Ubuntu kogukonna arengu eelduseks personaalarvutite massiline levik, kasutajatuge pakkuva foorumi kättesaadavus ja Linuxi areng ning avatud koodiga tarkvara kasvav populaarsus. 
• Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid – Ubuntu foorumites on tavapärane esineda hüüdnimedega nagu näiteks: simpleblue, dcstar, lkjoel, magicland jne „Virtuaalset mina“ iseloomustava pildina kasutatakse kõike muud kui enda tegelikku pilti. Nii, et tihti saad oma probleemile sõbralikku abi karmi sõdalase või monster auto identiteedi taha peitunud kogukonna liikme käest. Hinnatud osa foorumi liikme „virtuaalsest minast“ moodustab tema Ubuntu alane kogemus ja teiste kogukonnaliikmete aitamine. 
• Ajatu aeg – Ubuntu on levinud enamikus maailm riikides, kasutaja tuge pakub kogukond ise. Uute programmide laadimine või abi küsimine foorumis ei ole seotud mingite kindlate kellaaegadega. 
• Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus - Ubuntu kasutajad on foorumis sisse seadnud ka otseselt Ubuntut mitte puudutavad rubriigid: Community Cafe jne kus on võimalik suhelda erinevatel huvipakkuvatel teemadel nagu Kuidas leida tööd tarkvara arenduses? või Kes soovib kokku panna bändi? või Otsin androidil töötavat ipod touch'i sarnast seadet jne. 
• Hariduslikud püüdlused – Tänaseks on Ubuntu arenenud piisavalt lihtsaks ja uuelt kasutajalt mingeid erilisi eelteadmisi ei nõua. Samas pakub Ubuntu arvutiasjanduses uustulnukatele parimat võimalust õppida arvuti, arvutivõrkude ja tarkvara koostoime põhimõtteid toetudes selles tegevuses tarkvara avatusele ja kogukonna poolt koostatud juhenditele. 
• Palju vaba aega, mida sisustada - kasutajate kogukonna poolt arendatav  tarkvara saab tekkida siis kui leidub küllalt huvilisi ja neil on piisavalt töövälist aega, et sellega tegeleda. See peab paika ka Ubuntu puhul.
• Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise – väga paljusid Ubuntu kasutajaid seob ühine püüdlus pääseda täielikult vabaks Microsofti „kammitsaist“. Soov MS Windows'ist vabaneda on sellise suhtluse pidepunktiks. 
• Vahel ka otsene altruism – uue või kui ka kogenud Ubuntu kasutajana on kerge saada foorumist oma küsimustele abi, tihti pakuvad lahendusi mitmed inimesed.
  
  
  Kokkuvõtteks võib öelda, et Ubuntu kasutajate kogukonna puhul leidsid kõik väljatoodud kogukondade taastuleku faktorid kinnitust.