Minu esmane kokkupuude Linuxiga oli aastal 2000 kui soetasin oma esimese kodu arvuti.
Vaba tarkvaraga seotud põhiõigustest ei teadnud ma tollajal midagi. Mõte võtta kasutusele Linux lähtus ratsionaalsest vaatepunktist kuna leidsin, et mõistlik on osta piisavalt hea riistvaraga arvuti ja kulutada minimaalselt, kui üldse, tarkvarale.
Esmane kogemus jäi siiski üsna pealiskaudseks kuna MS Windowsi kasutajana tundus Linuxi maailm päris keeruline, eriti kui arvestada seda, et kodusest arvutist sai ka abikaasa üks olulisi töövahendeid.
Uus huvi tekkis aastal 2007 seoses Ubuntu arenguga. Tahtsin proovida kas ma saan kogu oma vajaliku koduse arvutikasutuse viia Ubuntu peale. Sai küll, Ubuntu tundus piisavalt intuitiivsena ja kui oma mõistusest puudu jäi sai internetist otsides probleemidele abi.
Vaba tarkvaraga seotud põhiõigustest lähtun Ubuntu kasutusel peamiselt õigusest kasutada Ubuntut mistahes eesmärgil.
Ubuntu puhul meeldib, et internetis leidub väga palju erinevaid rakendusi, millest suur osa on samuti vaba tarkvara. Vaba tarkvaralisi rakendusi kasutades olen ehitanud koduse meediaserveri, ning tegelenud video töötlusega.
Kõik see on huvilise jaoks küllaltki käepärane, kuid siiski nõuab tahtmist ja soovi tegeleda tarkvara seadistamisega. Tunnen käsurel ennast päris hästi ja ei kujuta ette, et peaksin seadistamise juures kasutama mingeid GUI põhiseid juhendeid – see oleks kohmakas ja aeganõudev.
Seni olen Ubuntu 6-kuulise uuendustsükliga kaasas käinud. Tundub põnev saada iga poole aasta tagant uus operatsiooni süsteem arvutisse. Iga uue Ubuntu versiooni paigaldus on läinud küll lihtsamaks, aga siiski nõuab tahtmist tegeleda seadistamisega.
Minu jaoks on Ubuntu kasutusel siiski ka kaks piirangut:
Esiteks ei ole saanud täielikult üle minna Ubuntule tööarvutis kuna alati on leidunud mõni oluline rakendus, mis töötab korrektselt ainult Windowsi keskkonnas. See tõttu olem pidanud jääma nn dual boot lahendusele.
Teiseks on raske sundida minna Windowsilt üle Ubuntule pereliiget, kelle jaoks on arvuti eelkõige Word tekstiredaktoriga töövahend ja kes töötab haridusasutuses, kus lisaks Windowsi olemasolule on vast kuuldud iPhonest ja iPadist kuid mitte Linuxist.
Kokkuvõtteks võibki öelda, et vaba tarkvara kasutamise propageerimisel või piiramisel on määrav roll koolis või töökohal kehtestatud tarkvara poliitikal.
No comments:
Post a Comment