Hinnangu andmiseks autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule toon välja kaks näidet, mis minu arvates ei teeni enamiku autorite ega ka tarbijate huve.
Suurfirmade vaheline patendivaidlus nutitelefonide ja tahvelarvutite vallas.
Minu arvates on Apple algatatud pantendivaidlusete taga soov kaitsta oma turupositsiooni nimetatud kaubaturgudel. Selline monopolistlik lähenemine, mille eredamaks näiteks on ekraani luku eemaldamisel kindlate näpuliigutuste patenteerimine, kahjustab ettevõtete vahelist konkurentsi ja pidurdab valdkonna arengut. Ma ei pea õigeks, et on tekkinud terve ärivaldkond, milles tegutsevate firmade ainsaks eesmärgiks on kõikvõimalike tehnoloogia patentide kokkuostmine ja nende omamiselt kasumi teenimine.
Minu arvates peaks patent tagama lahenduse loojate huve, see tähendab, et võimalust teenida loodud lahenduselt väärilist tasu. Tänases ärimudelis saavad patentidelt tulu patentidega hangeldajad mitte lahenduse loojad. Teiseks patendi eesmärgiks peaks olema uute kasulike lahenduste kiire ja laialdane kasutuselvõtt. Paraku näeme tänases lähenemises hoopis arengu takistamist ja piirangute seadmist.
Suurfirmade vahelisest patendisõjast kaotavad selgelt ka tarbijad, sest kui keelatakse teatud turgudel toodete turustamine, peetakse pikki kohtuvaidlusi, ostetakse tuhandeid vajalikke ja mittevajalikke patente kokku, siis paraku kõik need kulud kajastuvad ka toodete hindades.
Eesti muusikavideode YouTubest mahavõtmine autorikaitse ühingu eestvedamisel.
Teine näide peegeldab olukorda kus organisatsioon, mis on loodud autorite kaitseks on muutunud asjaks iseenesest. Sest mille muuga võib seletada olukorda kui muusikud, soovides koguda tuntust laadivad oma videod YouTubesse ülesse ja EAÜ võtab need vastu muusikute tahtmist sealt maha. Tundub, et autorikaaitseorganisatsiooni olemasolu eesmärgiks on autorikaitseorganisatsiooni olemasolu mitte autorite kaitse.
Autorikaitseühingu väide: „Artist ei adu, et on õigused lepinguga ära andnud kollektiivse esinemise organisatsioonile“ on minu jaoks kummaline kuna ei väljenda oma liikmete kaitsmise huve. Vastupidi, selline väide näitab üleolevat suhtumist organisatsiooni liikmetesse ja nende vajadustega mitte arvestamist.
Kokkuvõtteks arvan, et autorikaitse ja intellektuaalomandi käsitlus on aegunud ja ei käi ühiskonnas toimuvate muutustega kaasas.
No comments:
Post a Comment