Eric S. Raymond Hacker-HOWTO kirjeldab häkkerite suhtumist nende igapäeva tegemistesse, ümbritsevasse maailma ja teadmistesse mida üks häkker vajab. Samuti leiab sealt praktilisi juhiseid kuidas saada häkkeriks.
Asudes lugema Raymond Hacker-HOWTO-d ei osanud sellest eriti midagi arvata. Pigem oli minu suhtumine tõrjuv, arvasin eest leidvat kirjelduse vastandumisest pärismaailmaga ja ei midagi mõtlema panevat. Kas mu eeldused olid petlikud saad teada kui viitsid edasi lugeda.
Ok. Algatuseks tegi autor selge vahe sisse häkkerite ja kräkkerite vahel ja andis ühemõtteliselt mõista, et viimastega ta ennast siduda ei lase. Ei midagi põrutavat, samas lihtsalt ja lühidalt asi äraseletatud.
Probleemid mis ootavad lahendamist. Eesmärk on ju üllas, kes ei tahaks omada oskaja probleemilahendaja kuulsust. Kuid siiski, mind paelus „probleemide lahendamise“ lõigus viide eneseusule ja õpivõimele. Need omadused on minuarvates ka päris elus väga olulised. Kas need on sihikindla tegevuse tulemusena arendatavad?
Mõttetera, et ühegi probleemi lahendamiseks ei peaks kulutama kaks või enam korda aega tundub igati mõistlik, eriti kui lugeda lisamärkust lahendusest õppimise ja asjade paremini tegemise kohta.
Kui jõudsin punktini, mis kirjeldas häkkerite vajadust teha omal vabal tahtel asju mis on igavad ja nürid jäin vist esimest korda teksti üle sügavamalt järgi mõtlema. Arvamus, et ühtegi mõtlemisvõimelist inimest ei tohi kunagi sundida igavasse olukorda tundus kuidagi väga omasena. Kas ma mitte ise pole viimasel ajal sellise vabaduse poole püüelnud? Informaatika õppiminegi sai selle pärast ettevõetud. Tundsin, et Eric S. Raymond kirjutab asjadest mis on elus olulised.
Ma ei ole kõigega nõus mida ta kirjutab näiteks suhtumisest ja kompetentsist: „Seetõttu pead sa õppima umbusaldama paljast suhtumist ja austama igasugust kompetentsi“. Jah, kompetents on oluline, kuid ainult kompetents ilma õige suhtumiseta ei toimi. Kompetents on asi mida mõtlev inimene õiges keskonnas arendab vabatahtlikult, kuid suhtumist ei muuda tihti miski. Võib olla ainult isiklikult läbi elatud piisavalt valus kogemus. Mitte sobiv suhtumine võib ärgitada protesti meelsust või nakkatab teisi meeskonna liikmeid.
Häkkeri põhioskuste peatükki ei näe põhjust pikemalt arvustada. Kui siis ainult, et Java sobib minu arvates päris hästi esimeseks programmeerimise keeleks. Lugesin 2-3 päeva internetis leiduvat juhist ja olen võimeline iseseisvalt lihtsamaid programme kirjutama. Tõsi, kunagi 80-date alguses õppisin keskkoolis Basicu nimelist keelt ja mõni aasta hiljem sai ülikoolis isegi paar korda TMS protsessoritele masinkeeles programmi kirjutatud.
Kokkuvõtteks leian, et Eric S. Raymond oma kirjatükis „Hacker-HOWTO“ kirjeldab lihtsate sõnadega asjadest, mis peaksid korda minema igale IT-ga lähemalt kokkupuutuvale inimesle. Ma arvan, et sõna häkker ja mõne vajaliku kompetentsi täiendamise-muutmisega on tema soovitused ülekantavad igasse valdkonda.
No comments:
Post a Comment