Virtuaalmaailmad

  Minu virtuaalmaailma kogemus on senini piirdunud vaid teiste muljete kuulamisega.
 "Esmakohtumine" Second Life keskkonnaga leidis aset umbes 2 aastat tagasi kui juhtusin raadiost kuulama kuidas Daniel Vaarik ja Välisministeeriumi asekantsler Marten Kokk (nime osas võin ka eksida) rääkisid õhinal Eesti Saatkonna avamisest virtuaalmaailmas, et see on Eesti e-arengu looginine samm ja et oleme maailmas vist kolmas riik kes saatkonna avamiseni Second Lifes on jõudnud. Arutelu Second Life keskkonna kui uue suhtluskeskkonna üle oli põnev ja kuulasin seda huviga. Samas ei pidanud ma vajalikuks tõtata arvuti taha ja luua endale Second Lifes konto.
   Hiljem on mul olnud mitmeid võimalusi küsida inimestelt otse, kes ise reaalselt Second Life keskkonnas toimetavad, nende muljeid.
Tehnoloogia huvilised ise seisvad uudistajad on väitnud, et tundsid ennast virtuaalmaailmas üksikuna ja eksinuna. Arvan, et see peegeldab pärismaailma kogemust kui inimene satub ootamatult võõrasse kultuuri keskkonda ilma et ta tunneks kedagi või oleks selle kultuuri tavade ja käitumisnormidega varem tutvunud.
   Olen kuulnud ka teistsugust näidet ühelt õpetajalt, kes oli Second Lifega kokkupuutunud mingil koolitusel. Tema arvas, et on väga värskendav peale pikka väsitavat tööpäeva heita diivanile, avada arvuti ja sukelduda virtuaalmaailma. Ei ole mingit vajadust minna kesklinna kohvikusse, vaid palju mugavam paik inimestega kohtumiseks ja suhtlemiseks on Second Life.
Paraku ei ole ka need vestlused lõppenud sellega, et minus on tekkinud soov Second Life ise järgi proovida.
   Tahan välja tuua veel üht liiki virtuaalmaailma kogemuse - selleks on kino. Minu jaoks on muljet avaldanud kaks filmi: "Matrix" ja "Surrogaadid". Need filmid kujutavad ajajärku kus inimesed elavad isoleeritult, kogu suhtlus ja elu käib arvutite poolt loodud virtuaalmaailmas. Kui "Surrogaatides" kasutavad inimesed virtuaalmaailma kõigeks, mida on vaja teha väljaspool kaitsvaid koduseinu, samas "peale tööd" on kodus siiski päris elu säilinud, siis "Matrixis" on nn esimene elu inimestelt täielikult ära võetud.
   Arvan, et fantastikal on oma koht tulevikust jutustamisel ja minu laps ei tunne ennast mõnes virtuaalmaailma keskkonnas üksiku ning eksinuna, kuid loodan siiski, et esimene maailm säilitab oma koha ja filmides kirjeldatu aitab meil paremini näha virtuaalmaailmadega kaasnevaid ohte ja hoiduda nende realiseerumise eest.

Folksonoomia näited

Märgendamine toimib päris hästi uudiste blogides, näitena võib tuua Kohviku  kust leiab siltide abil kiirelt hetkel huvi pakkuva teema. Samuti toob sildipilv selgelt esile lugejate seas kõige popimad jututeemad: ajakirjandus, poliitika, kuulsused, suhted.

Minu arvates märgendamine ei sobi väga hästi toote ülevaateid tegevale veebilehele. Ühe näitena toon LED televiisorite ülevaateid tegeva lehe http://www.ledtvreviews.co.uk/ . Lehel on küll sildid olemas, kuid kasutajana pigem soovin uurida mõnda kindlat televiisori mudelit mitte ajaviiteks leida mõnda põnevat toote kategooriat . Lisaks on sellel konkreetsel lehel sildid peidetud kuhugi kaugele lehekülje alla serva ja ei hakka lehekülge külastades hästi silma.

Lõpetuseks toon veel ühe näite hästi toimivast sidlistamisest. Folksonoomia kasulikust internetis tunnetan enim gmailis oma e-kirju sildistades ja hiljem soovitud kirja sildi järgi otsides.

 

Wiki-maailm

  Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusele: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" vastates pean tõdema, et Wikipedia on koht kust enamasti alustan oma otsinguid kui soovin saada ülevaadet mõnest minule huvi pakkuvast, aga võõrast teemast. Päris tihti on selleks teemaks tehnoloogiaga või mõne kohaga/riigiga seonduv. Kuna teen seda uuesti ja uuesti, siis võib öelda, et olen teenusega üsna rahul. Siiski tuleb pähe paar asja, mis võiks veelgi paremini olla.

   Esiteks, lugedes mõne nime taha peituva märksõna kohta seletusi olen vahest mõelnud, et artikli kõrval võiks kuvada viite sama märksõna kasutamise kohta teistes valdkondades. Muidugi valdkondi, mida kuvada tahaks ise määrata. Tehes alles otsingut pakub Wikipedia välja erinevaid valikuid samast märksõnast, samas seos valdkonnaga tuleb ise ära tunda.

  Teine ja olulisem täiendus puudutab eestikeelset Wikipediat. Kasutan seda suhteliselt harva kuna mind huvitavatel teemadel, nagu näiteks tehnoloogia on seal enamus artiklid väga „punased“ või teema üldse puudub. Arvan, et Wikipedias kui puudub märksõna kohta artikkel võiks olla kõrval viide teises keeles Wikipediale kus vastav artikkel on piisava põhjalikusega kirjeldatud. Selline uuendus teeks eestikeelse Wikipedia minu jaoks atraktiivsemaks.

Blogimise motiivid

Igal blogijal on tõenäoliselt oma põhjus ajaveebi pidada, samas võib leida palju sarnase motiiviga blogijaid. Allpool toon mõned näited.

Üks levinud motiive on kokkamine ja retseptide jagamine. Kokkama või  Ise tehtud. Hästi tehtud. Olen tegelikult seda laadi kirjutisi aegajalt juhtunud internetist lugema, kuid pole kunagi mõelnud selle peale, et tegemist tüüpilise ajaveebiga.

Oma koduse Eesti mätta otsast vaadates tuleb koheselt ette veel kaks motiivi ajaveebi pidamiseks.

Esiteks Poliitika ajamine. Tallinna linnapea blogi | Eesti loetuim poliitblogi – isegi blogi nime kasutatakse poliitika ajamiseks.

Teisena meenub kuulsuse ja tähelepanu vajadus Inno ja Irja Tähismaa blogi kus sarjatakse Valitsust või muidu tuntud tegelasi.

Eriala blogid, kus vastava ala spetsid omavad väljundit peas ringikeerlevatele mõtetele. Enamasti räägitakse teemadel, mis pakuvad eelkõige huvi sama erialaga tegelevatele inimestele, kuid tihti vaadeldkse ka ühiskonnas toimuvaid protsesse läbi eriala prisma, näiteks

Keeletoimetuse blogi või Tehnika Blogi

Või lausa firmade endi blogid eks ikka selleks, et oma teenuseid promoda, näiteks Elioni Digitark või PHOTOPOINTI – AJAVEEB.

Muidugi leiab seda tüüpi blogidest lisaks otsesele promole nii tarka nõuannet kui ka arvamusliidrite hinnanguid uutele toodetele.

Üheks omanäoliseks motivaatoiks on soov võidelda blogi abil ühiskonnale probleeme tekitavate pahedega, näiteks alkoholi kättesaadavuse piiramise eesmärgil peetakse Alkoholireklaamivalve Blogi mis valvekoerane reageerib alkoholitootjate igale katsele hiilida alkohoolsete jookide promomisel seaduse hallidel aladel.

Lõpetuseks toon ühe blogimise motiivina välja soovi läbida kursust „Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad“. Võib oletada, et kui uurida meilt, üliõpilastelt, täpsemalt käesoleva ajaveebi pidamise motiive, siis saame hulga erinevaid vastuseid, alates ainepunktide teenimisest või sotsiaalvõrgustike kohta uute teadmiste omandamisest kuni soovini omi mõtteid jagada või lihtsalt katsetada lahedat teenust internetis.

Sotsiaalsed võrgustikud

Matt Webb on ühe Stewart Butterfieldi ajaveebisissekande põhjal iseloomustanud sotsiaalset tarkvara erinevate faktorite kaudu. Järgnevalt analüüsin Matt Webb'i faktorite paikapdavust Facebooki näitel :

• Identiteet – Facebookis kasutatakse avatarina enamasti mõnda toredat pilti endast ja esinetakse pigem oma pärisnime all. Samas on ka neid kes enda pildile eelistavad mõnda tegelaskuju olgu selleks siis või vanaätt või multifilmi kangelane.
• Kohalolek – Facebookis on jaotus, mis näitab kes sõpradest on parajasti sisselogitud. See annab võimaluse alustada soovi korral vestlust.
• Suhted – Facebooki kasutajatel on võimalus kasvatada sõpruskonda sadade või isegi tuhandete sõpradeni, samas võid ka piirduda paarikümne hea tuttava ja mõne päris sõbraga mitte aktsepteerides sinu jaoks ebaoluliste inimeste sõbraks saamise soove. Sõpru saab koondada listidesse – lähedased sõbrad, pere.
• Vestlused – Facebook'is saab sõpradega kes on sisseloginud alustada kahepoolset vestlust.
• Rühmad – Facebookis on võimalik jagada sõpru rühmadeks, see aitab määrata kellega millist infot jagada, lisaks pakub Facebook ise välja automaatseid rühmi näiteks piirkonnapõhised jne.
• Reputatsioon – Facebook võib aidata luua reputatsiooni – näiteks kirjutad regulaarselt huvitaval teemal kasvatades samal ajal sõpruskonda kes tahavad sinu postitusi jälgida. Samas postitades avalikult sobimatut infot võid jätta endast digitaalse jälje, mis võib esilekutsuda lihtsalt pahameele tormi, aga viia ka töösuhte katkemiseni või koguni elukoha vahetuseni.
• Jagamine – jagada võib kõike: teateid -“üritus algab kell 20:00“, üleskutseid meeleavaldusel osalemiseks – nn. Araabia kevad, rüüstamisele mineku õhutamist – vandaalitsejad Londonis. Samas tüüpiliseks jagamise objektiks on pildid. Facebook tutvustab ennast kui sotsiaalvõrgustik mis aitab jagada sinu elu.
  
  Kokkuvõtteks võib öelda, et Matt Webb'i faktorid peavad paika ka Facebook'i puhul.